Me armastame kohtuid!

Järjekordne avaldus KSA-lt:

"Kuritöö- ja Salakaubaveoamet on hakanud lõpuks sallima Eestis toimivat kohtusüsteemi, sest viimaste päevade jooksul toimuv on silma paistnud pigem positiivsete kohtulahenditega.

Ei saa siinkohal kohe alustuseks märkimata jätta rahva suure liidri kiiruseületamist, mille eest määratud trahvi Harju Maakohus tühistas. Pole trahvi, pole tegu.

PPA - Politsei- ja Piirivalveameti vastuseks antud hala inimlikust eksitusest on hea lugeda. Loodame siis, et ka edaspidi on politseinikud inimlikud.

Kohtusüsteemi muutumisest paremuse poole annab märku ka Silvergate'i lõpplahend. Kui Eesti kohus töötaks pretsedentide järgi, siis Silvergate lõigi pretsedendi, et kui kuus inimest räägivad sama juttu, siis pole enam tegemist tahtlike valeütluste andmisega.

Mis aga ajendas meid tänast avaldust tegema, oli Harju Maakohtu otsus mõista oma naise surmanud mehele 1 aasta, 7 kuu ja 11 päeva pikkune vangistus.

Mitte, et selles midagi imelikku oleks. Kuna mees helistas ise politseisse ja teatas, et ta tappis kogemata oma naise. Kogemata kvalifitseeriti kohtus kui kaks lasku vintpüssist - üks kõhtu ja teine pähe.

Kuigi KSA-l pole andmeid konkreetse isevalmistatud relva kohta, on suur osa vintpüsse (eriti veel isevalmistatud) sellised, et pärast lasku tuleb see uuesti laadida või vähemalt uus padrun rauda tõmmata.

Mis omakorda tähendab seda, et kui tulistaja oli naise hirmutamiseks mõeldud esimese lasu kogemata hoopis naisele kõhtu tulistanud, siis selleks, et (tõenäoliselt) maas valudes vingerdavat ja teda ikka veel läbi karjumise impotendiks sõimavat naist veelgi paremini hirmutada, vinnastas mees oma relva uuesti ja tulistas. Tabades seekord oma naist kogemata pähe.

Kui nii, siis nii. Täiesti arusaadav.

Igatahes on toimiva kohtusüsteemi kergeusklikkus tervitatav nähtus meie õiguslikult väga hästi toimivas riigis.

Ander Veebikriminaali kommentaar toimunule: "Kui ma Vahipataljonis aega teenisin ja vahtkonnas käisin, siis õpetati meile lihtne reegel: kui keegi tahab tungida valvatavale territooriumile, siis teoreetiliselt peaks laskma esimese lasu õhku ja teise jalgadesse, kuid reaalsuses laske esimene õhku ja teine pähe - muidu hakkab, raisk, veel valetama!""

Kas siin ongi midagi imestada?

Ander osutas minu tähelepanu artiklile, mis on tõenäoliselt üleval igas võrguväljaandes, ja mainis, et KSA avaldas sellise suhtumise üle suurt imestust. Artikkel andis lugejatele teada, et Eestis võib turvameheks saada ka psüühikahäiretega inimene.

"Kas see on siis üllatus? Uudis?" avaldas Ander imestust, kui istusime paar tundi tagasi Shootersis ja libistasime jutu kõrvale õllerüübet. "Mina ei ole näinud veel ühtegi normaalse mõtlemisega turvameest ja Kuritöö- ja Salakaubaveoameti ametlik seisukoht on selles asjas konkreetne - normaalne inimene i hakkagi turvameheks. Sa pead sellekohase pressiteate kirjutama."

"Mmm..." See oli ainus, mida ma vastuseks öelda oskasin. Anderi valge maski tagant ei paistnud ühtegi emotsiooni. Mitte, et sealt kunagi midagi paistnud oleks.

"Kas sul on sellega probleem?"

"Tegelikult küll," köhatasin vastuseks.

"Miks?"

"Sina võib-olla ei mäleta seda, aga kui ma KSA-s andsin nõusoleku teie pressiesindajaks hakkamiseks, siis oli minu poolt ka punkt, et ma ei avalda mingeid pressiteateid, mis on minu arvates eetiliselt valed."

"Eetika? Sa kaitsed turvamehi."

"Mitte selles pole asi. Aga kui sa tahad, siis ma võin meie kohtumise kirja panna ja avaldada selle niinimetatud lühijutuna?"

"Olgu - see sobib," kehitas Ander oma valgeid, samuti maskeeritud õlgu. "Aga ma siis räägingi sulle ühe lühijutu.

Mõned head aastad tagasi oli Eestis selline internetisait nagi pihi.ee. Praegu seda enam ei eksisteeri - nii et pole mõtet otsida. Igatahes - alguses oli see mõeldud usklikele virtuaalse pihilauana, ent ei läinud kaua, kui sinna kippusid oma muresid kurtma ka mitte nii usklikud. Ja asi arenes lõpuks mingite pervode muremasinaks, kus kurdeti oma ihade ja asjade pärast. Ei - mina sinna ei kirjutanud - ei ole mind vaja sellise pilguga vaadata. Aga ma käisin seal vahepeal lugemas, et end enne kuhugi arveteklaarimisele minekut tõsiselt vihale ajada, sest just seda need pedofiilide unelmkirjeldused minuga tegid. See selleks. Miks ma sulle seda lugu aga räägin, et minu arvates oli kogu selle pihi.ee kõige parem, andekam ja samas ka kõige tõsisem pihtimus vaid ühelauseline, sest just kogu see ümbritsev kontekst andis lausele veel erilise sisu. Üks kolmesõnaline lause kõigi maailma hädade ja murede keskel, mis ütles kõik.

Olen Säästumarketi turvamees."

Vaatasin Anderile otsa - niipalju kui ma seda sain - ja hakkasin naerma. "Kas see on KSA ja sinu seisukoht?"

"Võib selles kindel olla."

Kapist välja?

Täna ilmus Õhtulehe veebiväljaandes artikkel pealkirjaga "Politsei ja pank: ära jäljenda poliitikut ja hoia raha kapis!" Või vähemalt sellise pealkirjaga, kuni keegi pole tähelepanu selle pealkirja mõttele osutanud.

Nujah! KSA pressiesindajana ei ole minu ülesandeks küll tähelepanu juhtimine mõne ajalehe keeletoimetajate tööle, ent kuna ma kirjutan lisaks KSA'le ka mujal, siis teen seda ikkagi.

Kallid Õhtulehe toimetaja ja autor! Kui te artikli uuesti läbi loete, siis saate aru, et artikkel on sellest, et ei pank ega politsei soovita poliitikute kombel raha kapis hoida. Teie pealkiri ütleb aga seda, et poliitikuid ei tohi jäljendada ja raha tuleb kapis hoida. Mis tähendab omakorda seda, et poliitikud EI HOIA raha kapis. Kas tõesti on nii kuradi raske eesti keel ära õppida enne, kui kuhugi meediaväljaandesse tööle kandideerite?!

Nüüd aga Kuritöö- ja Salakaubaameti avaldus antud artikli sisu kohta.

KSA ei mõista Ander Veebikriminaali sõnade kohaselt, miks on Politsei- ja Piirivalveamet astunud samasse punti (kappi?) pankadega, mis on ühed suurimad raha väljaviijad Eestist, ja soovitab pankadele soodsat ideed - viige oma raha panka.

Hoolimata KSA alluvusse kuuluvate ettevõtete ja eraisikute (kelle auliikmete seas on ka palju poliitikuid) tegevuste seadusevastasusest, jääb üle 90 % nende tuludest ringlema Eestisse. Lisaks kohaliku raharingluse (ja seega ka riigile laekuva käibemaksu kasvu) suurendamisele  investeeritakse üpriski suur osa tuludest juba legaalseid meetodeid kasutades Eesti majanduse ja ettevõtluse arendamisse.

Küll on aga KSA sõnul positiivne politsei soovitus isiklike šeifide soetamise soovitus. Kuna šeifid on nii kodudest kui kontoritest tänu pangakaardi- ja netiülekannete majanduse saabudes kaduma hakanud, siis on politseipoolne propaganda hea.

Paljud KSA töötajad ongi hakanud unustama vana head šeifimurdmisoskust.