Ander osutas minu tähelepanu artiklile, mis on tõenäoliselt üleval igas võrguväljaandes, ja mainis, et KSA avaldas sellise suhtumise üle suurt imestust. Artikkel andis lugejatele teada, et Eestis võib turvameheks saada ka psüühikahäiretega inimene.
"Kas see on siis üllatus? Uudis?" avaldas Ander imestust, kui istusime paar tundi tagasi Shootersis ja libistasime jutu kõrvale õllerüübet. "Mina ei ole näinud veel ühtegi normaalse mõtlemisega turvameest ja Kuritöö- ja Salakaubaveoameti ametlik seisukoht on selles asjas konkreetne - normaalne inimene i hakkagi turvameheks. Sa pead sellekohase pressiteate kirjutama."
"Mmm..." See oli ainus, mida ma vastuseks öelda oskasin. Anderi valge maski tagant ei paistnud ühtegi emotsiooni. Mitte, et sealt kunagi midagi paistnud oleks.
"Kas sul on sellega probleem?"
"Tegelikult küll," köhatasin vastuseks.
"Miks?"
"Sina võib-olla ei mäleta seda, aga kui ma KSA-s andsin nõusoleku teie pressiesindajaks hakkamiseks, siis oli minu poolt ka punkt, et ma ei avalda mingeid pressiteateid, mis on minu arvates eetiliselt valed."
"Eetika? Sa kaitsed turvamehi."
"Mitte selles pole asi. Aga kui sa tahad, siis ma võin meie kohtumise kirja panna ja avaldada selle niinimetatud lühijutuna?"
"Olgu - see sobib," kehitas Ander oma valgeid, samuti maskeeritud õlgu. "Aga ma siis räägingi sulle ühe lühijutu.
Mõned head aastad tagasi oli Eestis selline internetisait nagi pihi.ee. Praegu seda enam ei eksisteeri - nii et pole mõtet otsida. Igatahes - alguses oli see mõeldud usklikele virtuaalse pihilauana, ent ei läinud kaua, kui sinna kippusid oma muresid kurtma ka mitte nii usklikud. Ja asi arenes lõpuks mingite pervode muremasinaks, kus kurdeti oma ihade ja asjade pärast. Ei - mina sinna ei kirjutanud - ei ole mind vaja sellise pilguga vaadata. Aga ma käisin seal vahepeal lugemas, et end enne kuhugi arveteklaarimisele minekut tõsiselt vihale ajada, sest just seda need pedofiilide unelmkirjeldused minuga tegid. See selleks. Miks ma sulle seda lugu aga räägin, et minu arvates oli kogu selle pihi.ee kõige parem, andekam ja samas ka kõige tõsisem pihtimus vaid ühelauseline, sest just kogu see ümbritsev kontekst andis lausele veel erilise sisu. Üks kolmesõnaline lause kõigi maailma hädade ja murede keskel, mis ütles kõik.
Olen Säästumarketi turvamees."
Vaatasin Anderile otsa - niipalju kui ma seda sain - ja hakkasin naerma. "Kas see on KSA ja sinu seisukoht?"
"Võib selles kindel olla."
No comments:
Post a Comment